Väikesed ja naerusuised köögid

Apr 23

Väikesed, pimedad, kitsad - täiesti hirmuäratavad ruumid, mis sageli ootavad sisekujundaja geniaalseid , lennukaid ideid. Pole hullu, kui selleks uberikuks osutub garderoob, sahver või mõni muu kapitagune pind. Hoopis hullem on aga olukord siis, kui metamorfoosi ootab väike köök, vannituba või magamistuba. Isegi mina olen nii ilmsi kui unes välistanud enese jaoks olukorra, kus oleksin sunnitud hommikukohvi jooma pimedas köögis, mis pigem mingit kappi kipub meenutama. Ikka hommikupäike või vähemalt aovalgus võiks ju palgele paista ja toatäis õnnetunnet olekski nagu olemas. Aga nagu taoliste asjadega sageli elus on, siis ühel hetkel seisin ka mina oma uue kodu köögis, mis vastas täpselt minu varasemale "kunku" kirjeldusele.

Olles läbi töötanud kogu kirjanduse ja ajakirjanduse, mis käsitles teemasid "väikesed köögid", jõudsin ma lõpuks arusaamisele, et minu kunku-kööki polnud võimalik liigitada mitte ühessegi kirjeldatud kategooriasse. Sest näited olid toodud ikka ruumidest, kus oli võimalik juhuslikult maha võtta üleliigne sein või vähemalt uuristada sinna üks valgusküllasesse tuppa avanev augukene. Lisaks oli võimalik mingi nipiga maast laeni seina sisse ehitatud kappidega mahukaid panipaikasid tekitada. Tulemuseks olid igati avarad, valgusküllased ja kõike mahutavad köögid. Halleluuja!

Aga kui seda kõike pole võimalik siiski teha? Millised on siis lahendused?

Alguses oma korterisse kolides ma vaimustusin vanast puupliidist, mis köögis juba ilmselt üle poole sajandi oli ausalt teeninud. Seejärel ma mõnda aega vihkasin seda palavalt, sest tundus, et selle mõttetu kobaka asemel (mida ma kasutan vaid aastas ehk paar korda pidulikult piparkooke küpsetades) võiks olla korralik elektripliit koos ahjuga (mis ruumipuudusel sootuks köögis puudub). Lisaks saaksin veel vähemalt paarkümmend lisariiulit ja kappi, kuhu mahutada need sada totsikut, mida ma kaks korda aastas kohusetundest puhastan ja imetlen.

Tänaseks päevaks on pliit jälle minu sõber ja pereliige. Pliidikobaka ahjus annab teha imehead pajarooga ja kooki. Lisaks märkimisväärne lisaboonus soojusearmastajatele nagu mina. Ei vahetaks seda ühegi induktsioonaparaadi vastu.

Minu õppetund seisneski selles, et jääda tuleb ruumi enese juurde. Ja olla julge! Lähtuda selle eripärast ja unustada kõik kasutusjuhendid. Selles asemel , et nutta taga loft-korteri avarat vaadet, mida mitte ühegi nipiga olemas olevas köögis ei saavuta, olen otsustanud, et minu köök on pigem prantsusepärane nurgatagune

cuisine

- rohkelt saia, salatit ja jututeemasid

Serveerime õues kui on sooja päikest ja ülejäänud aja elutoas akna alla nihutatud suure söögilaua ääres.

Selline oli minu eneseleidmise tee söögitegemiseni. Kunkust sai köök ja köögist minu igapäevane inspiratsioon.

Mõningaid ideid , mis annavad hoogu...

Galerii-köökide puhul ei ole suurt võimalust mööblipaigutuse osas, kuid seinakattematerjal võibki just see kõige tähtsam kogu asja juures olla

Ja milleks peljata ka väiksemas köögis tumedaid , erksamaid, intensiivsemaid värve?!

Minu arvates pole teinekord mõtetki hakata muutma ruumi selleks, mis ta tegelikult pole. Päike ei peagi näkku paistma - pane ruum värvidega särama! :-)

Värvilised käterätikud, lilleseaded ja rohelised maitsetaimed on värvide seisukohast kohustuslikud lisandid.

Traditsioonilised mööbliviimistlused sobivad traditsioonilistesse köökidesse. Sellise erilise plaani

puhul on just vaja fantaasiat kasutada!

Avatud köök aknaga annab muidugi juba omad eelised. Võib ju lihtsalt ja võib ka keerulisemalt.

Piltidel head näited sellest, kuidas ruumi kujundada väga lakooniliselt ja nappide vahenditega ning teistpidi jälle detailirohkelt ja mitmekihiliselt. Head ju mõlemad!